Eluruumide äripindadena üürileandjate hulgas on furoori tekitanud 1. jaanuarist 2015 rahandusministeeriumi veebilehel olevates käibemaksuseaduse kommentaarides tehtud muudatused. Tegemist on ettevõtja suhtes agressiivse tõlgendusega, kirjutab vandeadvokaat Rait Kaarma ((Kaarma & Partnerid).
- Rait Kaarma Foto: Erakogu
Kommentaarides on kirjas, et eluruumide üürikäibele vabatahtlik käibemaksu lisamine ei ole enam võimalik ka juhul, kui neid eluruume üüritakse välja ja ka sisuliselt kasutatakse äripinnana. Ministeeriumi kommentaaride mõju seisneb selles, et nende õigsust eeldades ei ole eluruumide omandamisel tasutud ja neile tehtud kulutustelt ei ole üürileandjal käibemaksu võimalik enam riigilt tagasi küsida ja sellise pindade üürile ei ole võimalik enam käibemaksu lisada. See tähendab, et käibemaksu kulu peavad sisuliselt kandma ettevõtjad.
Selline ministeeriumi seisukoht on vastuolus käibemaksu kui tarbijamaksu olemusega. Lisaks on ministeeriumi ebaõige seisukoht vastuolus nii käibemaksudirektiivi eesmärkide (vältida maksimaalselt käibemaksu kumulatsiooni) kui ka maksustamises kehtiva nn sisu-vormi-üle põhimõttega (sihtotstarbelt eluruumi kasutatakse tegelikkuses äripinnana). Enamgi veel, maksuõiguses ei ole õigusriigi põhimõttest tulenevalt reeglina lubatud maksuõigusnorme ebaselguse korral tõlgendada maksumaksja kahjuks. Antud juhul aga on rahandusministeerium levinud praktikast mööda vaadanud ning andnud elukauge ning kasuistliku tõlgenduse maksumaksja kahjuks.
Senise maksuhalduri arusaama ja ka madalamate astemete kohtupraktika kohaselt oli otsustava tähendusega see, kas eluruume ka tegelikkuses äripindadena kasutatakse. Ministeeriumi kommentaar eirab seda põhimõtet. Eriti raskesse olukorda paneb see ettevõtjad, kes on eluruume äripindadena kasutusele võtmiseks omandanud enne rahandusministeeriumi käibemaksuseaduse uusi kommentaare ehk enne 2015 ja kes tuginesid maksuhalduri ning kohtute praktikale.
Kuigi rahandusministeeriumi kommentaaridel pole õigusakti jõudu, on maksuhaldur asunud nendele kommentaaridele toetuma. Seega võib kommentaaridel olla maksumaksjatele tagasiulatuv negatiivne mõju, millega ettevõtjad ei saanud aga enne 2015. aastat mõistlikult arvestada.
Kuna käibemaksuseadust ei ole alates 1. jaanuarist 2015 muudetud ja rahandusministeeriumi eluruumide üüri käibemaksustamist kategooriliselt eitaval kommentaaril ei ole seaduse jõudu, siis soovitan jääda maksumaksjal endale kindlaks. Ehk lähtuda seni valdavalt aktsepteeritud ja ka madamala astmete kohtupraktikas tunnust leidnud põhimõttest, mille kohaselt on eluruumide üürikäibele käibemaksu lisamine võimalik juhul, kui neid eluruume kasutatakse äripindadena.
Rahandusministeerium peaks oma tegevust selgitama, sest tegemist on paljusid ettevõtjaid puudutava küsimusega ja senise praktikaga vastuolus oleva tegevusega. Selline radikaalne kannapööre tõlgenduses ei peaks maksumaksjateni jõudma mitte rahandusministeeriumi kommentaaridena, vaid ainult käibemaksuseaduse muutmise kaudu.
08.04.2015 toimub Äripäeva seminar "Kinnisasjade käibemaksustamine", kuhu praegu on veel võimalik registreeruda soodushinnaga (toim).
Seotud lood
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.